AO

Nisungi ajak ka-a liaka , oda takaba rongsen , kaket shisatsü,tajung,taküm jenjang tulu amai ano aieka, pa anisüngzük, taküm nung tepela, tesünep aser anema aliba

 item yagi kanga anünga lir. Tepela aser tesünep angutsü asoshi pai aisülen nungi kanga meranger. Tatishitsü agi pai sen jenti indoka temenen pelabatem mapa nung

 atener, saka kecha tajangzük mangur. Pai item yagi pa Tanela aser taküm nung animesüngzük aser shirangshiko aser temang nung tasüba dang bener arutsür ta

 meteter aser mekemdanger

Kodang Tsüngremi nisung poktetaktsü, pai paji pei mesükba nung tang yanglu masü, saka tepela, tesenüp, anisüngzük, anema aliba, temang ka aser teti taküm dener

 poktetaktsü. Saka kodang nisungi Tsüngrem ozüng raksa, aser temenen mena, pai pa, temoatsütem dang sama masü, saka paji Tanela nung tasüba, tetsübu aser timtem lar

 akem, aser pa temang nung tashi mait aser maneptetba tashitak lar akem. Tanebtsü asoshi mozü amshiba yimya balala amshiaka aser mojing ain ajanga

 inyaktakjaka kechaia nisung nem tabensa tanebba agütstiba mali. Ano mozü karibo külentsütsü timtemang (side effects) agütsür aser tanga tashitak atoktaktsüba

 angur. Tanü asüng puyangertemi (Scientist) mozü tasen aieka yanglutetaka, shirangshikoba tasen atoker aser mozüshitetertema item yagi tejazükba tulu agütsür

 (great challenge). Item lia kübok nenok oda iba putu 21 buba nung nenok tashitak anebtsütsü asoshi mozü shiteter karbo lir asü mali ta süngmanga timtem tulu nung

 alitsüa akok.

 Tembartem, onoki nenok dang mozü shiteter ka metetaktsüdi. Nenoki tamang agi pa dangi arura pai nenok peritsütsü. Paji meimchir asoshi mozüshiteter aser teyarir

tajungtiba lir. Pa, shiba tenüng Yisu lir pai ashir, ” Nenok anebtaktsüba Kibubaji ni lir” (Anitet 15:26)”… Pa zübutem agi asenok aneba lir ” pai asen mokokmeintem

 benerogo aser asenok tashitaktem benogo ( Isa 53:5;Mat 8: 17). Pai asenok dang ja-a ashir ” nenok tebelemer aser khuretta abenertem ajak kü dangi arung aser ni

 nenok temenen, shirangshiko, atakatem aser tasübaa kokogo aser pa teti lijen alitsü. Aser shirnoki pa dak amanger pai kesa takokbaji agütsütsü nangzüker.

Nai temolung meyipa Kibuba dang temenen nangzükra, aser ne kümtettakba ta pa agizükra, pai ne temenentem atoktsüba aser ne taküm nung anisüngzük tang

 agütsütsüba masü, saka ne temang nung tashitaka bener aotsü aser ne nem tanebtsü ajonga agatsütsü. ” Shibai ne temenentem ajak atoker aser ne shirangshiko ajak

 anetsür, pa shiba ne takem kangla nungi alangzüker (T.ken 103:34) . ” Pai pa o yoker aser parnok anebtsü,pai parnok leper nungi kümzükogo” (T.ken 107:20).

 Tsüngrem o agi ashir” pai pasasa süngdong nung asenok temenentem pa temang nung apen, pa zübutem agi nenok aneba lir (1. Pet 2:24).

Shirangertem ngua Yisui aria bilem. Pai zütsüra akettettem nisung ter anebtsüa liasü. Tetsür ka azü yima aliba pa dak nungi ain ao aser anebtsüa liasu.

 Shirangertem ajak shibasa Yisu dangi ao ajak anebtsüogo. Pai tasüa taküm daki shia arudaktsü. Yisuji maneptsütetsüsa pa tekaji tatsü masü.

 Mozü puyangba (Medical science) aser temang sensa ayariba (surgery) agi nisung ka temangji anebtsüa kar. Saka asen Kotaker mozü shiteter Yisui Temeshi temang tang

 anebtsüteter masfi, saka temolung taküm, Tanela aser meimchir nungtaktem ajak  anebtsüteter masü, saka temolung taküm, Tanela aser meimchir nüngtaktem ajak

anebtsütete aser agütsüteter.

 Anungji nai tang anebnürabangla, ne tashitakji kechi koma ka südir süang aser mozü  shitetertemi na teyaritsü teimla makai toktsüra lianger, nai Kibuba Yisu kotaker

 mozü shitetsang teka nung temang ajonga bendanga agüjang aser yamai sarasademang.

 “Kibuba Yisu, nai Kalvary kangki nung kü menentem asoshi tang as ü masü, saka kü 

 shirangba aneptsü asoshia süogo. Kü tang aochia kü temenentem ajak tokangma, kü  shirangba tia nungi anitetangma aser kü nem tabensa tanebtsü agüjangma. Ni ne chir 

 ka ama taküm merüka aser meshiteta liner. Amen

For more information please contact: contact@sweethourofprayer.net

You can find equivalent English tract @

The one who gave his life for you